Riigi tuluallikas
Viimase nelja aasta andmete võrdlus näitab, et maksuamet on aasta-aastalt aina enam vaidlustatud maksuotsuseid võitnud. Kui 2012. aastal võitis maksuamet 64 protsenti maksuintressivaidlusi, siis 2015 juba 84 protsenti. Eelmisel aastal laekus hilinenud maksete intresside näol riigikassasse 7,4 miljonit eurot.
Kui esimese debati puhkedes väitis rahandusministeerium, et intress polegi kehtestatud otsesse tulu saamise eesmärgil, siis praeguseks on põhjendused pisut muutunud: intress pole mitte klassikaline intress võlanõudelt, vaid ühtlasi nii intress kui ka tasu kohustuse täitmise eest. Ent ka uuenenud selgitusest ei järeldu, et hilinenud maksete intress peaks olema riigi tuluallikas. Arvestades seda, et rahandusministeerium on intressimäära alandamist arutanud ja arutab praegugi, võiks eeldada valmidust seada intress korrelatsiooni turuolukorraga.
Selle kasuks räägib ka rahandusministeeriumi asekantsleri Dmitri Jegorovi selgitus, mis võrdleb riigi seatud intressimäärasid pankade laenuintressidega. Pangad ja kõik teised finantsasutused tegutsevad ikka vabal turul ega võta intressimäärasid laest, vaid tuletavad need nimelt turuolukorrast.
Kiirlaenukontoriga võrreldav intress
Ajal, mil praegu kehtivad maksuintressimäärad kehtestati, võis see olla õigustatud. Eelmise aastatuhande lõpul oli maksude maksmise kultuur alles lapsekingades ja ettevõtteid tuli makse maksma sundida. Praeguses madalate ja miinusmärgigagi intresside keskkonnas mõjub 21,9 protsenti aastas riigi poolt aga juba liigkasuvõtja käitumisena. Riiklik viivis ei peaks olema võrreldav kiirlaenukontorite aastase intressiga.
Probleem on iseenesest laiemgi. Maksuintresside senine kivisse raiutus on vaid üks näide sellest, kuidas riigi jaoks vaba turg ei kehti. Turuolukorraga võiksid vastavuses olla ka õppelaenu intressid ja käibemaksuvabade firmade maksimaalne võimalik käibenõue, kui tuua vaid mõned näited.